Kuidas kirjutada arvustust? Kõige olulisemad põhimõtted

Mis on arvustus?

Mõistet „arvustus” seostatakse tavaliselt mõne kunstiteose käsitlemisega, kuid see võib olla eksitav – arvustada saab ka tehnikaseadet või spordivarustust, turismireisi, autot või kosmeetikat. Õigupoolest võib hindamisele kuuluda peaaegu iga asi. Arvustuseks nimetatakse mõnikord isegi lühikest Google’i hinnangut või tootja veebilehel avaldatud kommentaari.

Arvustus ei pea olema kirjalik tekst, vaid võib olla ka suuline esitus, näiteks YouTube’i video. Selles artiklis keskendume kirjalike arvustuste käsitlemisele. Enamikku nõuandeid saab siiski rakendada ka „räägitud” arvustuste puhul, mille ülesehitus ja stiil on tavaliselt sarnased.

Praktikas tähendab see, et arvustuse kirjutamise põhimõtted on sarnased olenemata sellest, kas mõtled, kuidas kirjutada raamatu- või filmiarvustust või hindad mõnda muud toodet või sündmust.

Kuidas kirjutada arvustust? Põhireeglid

Arvustusele ei ole kehtestatud rangeid kriteeriume. Seda tüüpi tekst kuulub ajakirjanduslike tekstivormide hulka, mis on näiteks teadustekstidest vabamad. See jätab autorile palju loomingulist ruumi ja annab teema käsitlemisel üsna suure vabaduse. Siiski on olemas mõned iseloomulikud elemendid, mis eristavad arvustust teistest tekstidest. Kuidas siis arvustust kirjutada?

Arvustus peaks sisaldama:

• teavet käsitletava teose kohta (süžee üldjooned, režissööri või autori tutvustus jne);
• kirjeldust koos teose eri osade analüüsi ja tõlgendusega (näitlejatöö, muusikavalik, kaameratöö jne);
• sinu hinnangut teosele.

Kokkuvõttes peaks arvustus sisaldama nii subjektiivset arvamust kui ka teose objektiivseid omadusi ning käsitlema ja hindama selle eri osi. Tavaliselt lõpeb arvustus kokkuvõttega, milles soovitad arvustatud toodet või teost – või ei soovita seda. Üldjuhul ei tohiks arvustus olla ka liiga pikk. Üle 5000 tähemärgi pikkuseid tekste kohtab peamiselt erialastes ajakirjades ja valdkonnaportaalides.

Kuidas kirjutada head arvustust?

Nüüd, kui oleme selgitanud, mis on arvustus, mõelgem, kuidas seda hästi kirjutada. Kuidas hinnata teost asjalikult ja huvitavalt? Kuidas oma arvamust veenvalt põhjendada?

Määratle oma lugeja

Võta hetk, et mõelda, kellele oma teksti suunad. Kus sinu arvustus avaldatakse? Kes seda loeb? Õige tooni ja stiili leidmiseks on need küsimused väga olulised. Valdkonna spetsialistidele mõeldud arvustuse kirjutad teisiti kui algajatele või inimestele, kes tunnevad teema vastu huvi hobi korras.

Esimesele rühmale mõeldud tekst võib kasutada erialast sõnavara ning olla pikem ja üksikasjalikum. Noorele lugejale suunatud arvustus, näiteks koolilehte, peaks olema arusaadav ja kerge. Stiili kohandamine lugejaga on üks arvustuse kirjutamise põhioskusi.

Mõtle ülesehitus läbi

Pööra tähelepanu mõttekäigu loogikale. Kõige halvem viis arvustuse kirjutamiseks on korrastamata „teadvuse vool” – paisata välja järjestikku omavahel sidumata lauseid ja hinnanguid. Näiteks kirjutad ühe lause näitlejatöö kohta, seejärel režissööri elust, siis liigud kogu teose hindamise juurde ning pärast seda mainid äkki muusikat…

Kaos ei ole kunagi hea teejuht, seega kavanda enne kirjutama asumist, mida igas tekstiosas käsitled – nii mõjub tervik korrastatud, läbimõeldud ja sisukana. Ideaalis kasvavad järgmised lõigud eelmistest välja.

Arvustust kirjutades tasub hoolitseda selle eest, et sellel oleks selge sissejuhatus, arendusosa ja kokkuvõttega lõpp. Teksti aitavad korrastada ka sellised siduvad väljendid nagu „esiteks (teiseks, kolmandaks…)”, „teisalt”, „teisest küljest”, „seevastu”, „teine probleem raamatus on…”, „filmi järgmine tugevus on…”, „kokkuvõttes”…

Arvustuse tavapärane ülesehitus

Kui sa ei tea, kuidas oma arvustust korrastada, toimib alati veidi kulunud, kuid kindel jaotus:

1. Esimene lõik: sissejuhatus – teose tutvustus (žanr, autor, ilmumis- või tootmisaasta jne).
2. Teine lõik: teose kirjeldus (süžee, teemade ja stiili üldjooned).
3. Kolmas lõik: teose tugevused ehk see, mis õnnestus ja mis sulle meeldis.
4. Neljas lõik: teose nõrkused ehk see, mis ei õnnestunud ja mis sulle ei meeldinud.
5. Viies lõik: kokkuvõte ehk teose lõplik hinnang pärast kõigi poolt- ja vastuargumentide kaalumist.

Selline ülesehitus toimib nii raamatuarvustuse kui ka filmi- või sarjaarvustuse puhul.

Ära jutusta süžeed ümber

Pea meeles, et arvustus on eelkõige suunatud inimestele, kes ei tunne teost veel ja mõtlevad, kas nad soovivad seda raamatut või mängu osta. Seetõttu tuleb igasuguseid spoilereid kindlasti vältida! See on iga arvustaja kirjutamata viisakusreegel. Sa ei taha ju kellelgi vaatamis- või lugemiselamust rikkuda, ega ju?

Seega kirjuta süžeest pigem üldiselt ja ära avalda mitte mingil juhul lõppu. Piisab, kui visandad loo lähtekoha – mis alguses toimub ja millest tegevus alguse saab – ning tutvustad olulisemaid teemasid.

Põhjenda oma arvamust

Väldi tühje väiteid, nagu „näitlejatöö oli kohutav” või „raamat oli igav”. Need on äärmiselt subjektiivsed ja lihtsalt ebaõiglased. Arvustuse kirjutamise mõte seisneb selles, et toetad oma seisukohta konkreetsete argumentidega. Lugeja peaks teadma mitte ainult seda, mida sa teosest arvad, vaid eelkõige seda, miks sa seda nii hindad.

Kuidas õppida head argumenteerimist?

Asjalik ja väärtuslik arvustus ei saa koosneda üksnes subjektiivsetest hinnangutest. Lisaks hindavale kihile peab see sisaldama ka informatiivset osa ehk edastama konkreetseid teadmisi teose kohta ja käsitlema selle omadusi.

• Too näiteid – see on lihtne ja tõhus viis oma väite tõestamiseks: näidata selgelt, millest jutt käib. Kui heidad raamatule ette halba stiili, tsiteeri mõnd lõiku. Kui kirjutad arvutimängust, et selles on palju vigu, kirjelda mõnd konkreetset viga.
• Retoorilised võtted – retoorika tundmine võib arvustajale väga kasulikuks osutuda. Abi võib olla ka koolis õpitu meenutamisest: kuidas oma väiteid arutlevas kirjandis põhjendada.
• Pea meeles küsimust „miks?” – iga kord, kui esitad tekstis arvamuse või hinnangu, kontrolli, kas sinu arvustus vastab ka küsimusele „miks?”. Teisisõnu: iga arvamuse toetuseks tuleb esitada argument või argumendid.

Laienda sõnavara ja õpi sünonüüme

Arvustajate sage viga on piirduda lihtsate omadussõnadega: „hea”, „halb”, „geniaalne”, „kohutav”, „igav” ja „suurepärane”. Eesti keeles on tohutult sõnu, mis võimaldavad olemasolevaid nähtusi täpselt kirjeldada. Filmi kaadrid võivad olla impressionistlikud, muusika melanhoolne ning romaani keel kompromissitu ja jõuline.

Kui sellistest väljenditest jääb puudu, võta appi sünonüümisõnaraamat – see aitab sinu sõnavara rikastada. Loe ka teiste autorite arvustusi ja õpi parematelt, kui mitmel viisil ja kui värvikalt saab maailma kirjeldada.

Tee eeltööd

Püüa arvustatud teose kohta rohkem teada saada ja jaga osa sellest teabest lugejaga. Loe, uuri ja tee taustatööd. Mida on kirjutanud teised arvustajad? Kuidas publik teose vastu võttis? Mis inspireeris selle arvutimängu loojaid? Milliseid auhindu film sai? Kes selle raamatu tõlkis? Millele plaadi pealkiri viitab?

Nii ei anna sa edasi ainult oma tundeid ja arvamusi, vaid ka objektiivseid fakte. Teose loojate, arvustajate ja internetikasutajate mõtete uurimine aitab sul raamatut või filmi paremini mõista – eriti siis, kui see on keeruline ja sa pole kindel, kas tõlgendad seda õigesti. Ka mõni telgitagune fakt või kirjaniku mõtteavaldus rikastab alati teksti. Pea ainult meeles kasutada üksnes kontrollitud teavet!

Kuidas kirjutada arvustust? Täiusliku arvustuse tunnused

Kas tahad oma teksti veelgi paremaks muuta? Soovid saada kõrgeimat hinnet, mitte lihtsalt head tulemust? Suurepärane! Siin on mõned nõuanded, mis aitavad sinu arvustusel teiste seast eristuda – soovitused „professionaalidele”.

Hoolitse köitva pealkirja eest

Pealkiri on teksti osa, mida lugeja näeb esimesena, ning just see ärgitab teda kogu tekstiga tutvuma. Seega tasub otsida head ideed – midagi, mis püüab pilku ja tekitab huvi. Arvustuse intrigeeriv, isegi veidi terav või provokatiivne pealkirjastamine on eriti oluline internetis avaldatavate tekstide puhul.

Pealkiri on koos otsingutulemuste positsiooni ja veebisaidi mainega tegur, mis paneb lugeja just sinu tekstil klõpsama. Alati ei saa autor seda siiski ise määrata: kõik sõltub ajakirja või portaali vormist ning sageli on pealkirjaks lihtsalt arvustatud toote või kultuuriteose nimi.

Aseta teos konteksti

See soovitus on pigem edasijõudnutele, sest nõuab teadmisi, eruditsiooni ja kultuurilist orienteerumist. Ükski teos ei eksisteeri vaakumis – raamatud moodustavad kirjanduse ja filmid kinoajaloo. Mida paremini tunned kirjandust, seda ladusamalt kirjutad ühest konkreetsest raamatust; mida rohkem tead filmikunstist, seda täpsemalt hindad konkreetset filmi. Kui soovid saada professionaalseks arvustajaks või kriitikuks, pead oma valdkonna teadmisi süvendama.

See võimaldab sul kirjutada professionaalseid, sisukaid ja asjatundlikke arvustusi ning kõnelda nii eksperdi kui ka pühendunud kunstisõbra positsioonilt. Eruditsioon aitab arvustust rikastada, sest siis oskad:

• märgata viiteid teistele teostele ja suundumustele ning näidata, millest looja inspiratsiooni sai. Määratleda, millele teos sarnaneb ja milliseid teisi teoseid see meenutab (näiteks märgata laulus viiteid The Beatlesile);
• määratleda teose stiili ja žanri (kas tegemist on film noir’i või postmodernistliku romaaniga?);
• käsitleda žanritraditsiooni laiemalt (näiteks teisi RPG-mänge) või looja varasemaid teoseid (näiteks režissööri eelnevaid filme) ning mõelda, kui uuenduslik ja omanäoline on teos võrreldes varasemaga;
• kasutada erialast sõnavara ning asjatundlikke ja tehnilisi teadmisi (näiteks rääkida filmi montaažist või arvutimängu graafikast).

Püüa jõuda tuumani

Mis on iga arvustaja püha graal? Avasta teose olemus. Püüa oma tekstis tabada seda, mis on käsitletavas teoses kõige olulisem ja mis määrab selle erilisuse. See pole lihtne, kuid proovimist väärt – kasvõi isikliku rahulolu pärast. Õigele rajale võib juhatada vastuse otsimine ühele järgmistest küsimustest:

• Mis eristab käsitletavat teost teistest? Milles seisneb selle ainulaadsus?
• Kas teos on sinu arvates oluline ja vajalik? Kui jah, siis miks?
• Milline maailmavaade või filosoofia teoses sisaldub?
• Mida teos sulle õpetas ja milliste mõtetega see sind jättis?
• Milles seisneb teose ilu? Kas oskad seda ühe või kahe lausega määratleda ja tabada?

Kas arvustad teost, mida pead äärmiselt ebaõnnestunuks? Püüa samuti jõuda tuumani – probleemi tuumani. Proovi kindlaks teha, mis põhjustas filmi, laulu või raamatu ebaõnnestumise. Kus tekkis peamine probleem? Millisest elemendist hakkas tervik lagunema?

Ole kaasatud

Parimad arvustused on need, milles paistavad autori kirg ja pühendumus; on tunda, et ta soovis tõesti oma tähelepanekuid teose kohta maailmaga jagada. Seetõttu on kõige lihtsam kirjutada filmist või raamatust, mis tekitas sinus tugevaid emotsioone – sulle kas meeldis see väga või ei meeldinud üldse.

Isegi kui teema sind eriti ei huvita, proovi siiski äratada endas ehtne uudishimu. Siis kirjutab arvustus end peaaegu ise.

Ära karda isikupärast stiili

Arvustus on ajakirjanduslik tekstivorm, seega võid endale lubada kerget stiili, huumorit ja isegi kõnekeelseid väljendeid. Erandiks on peamiselt teadusväljaannetele kirjutatud arvustused, mis peaksid olema vaoshoitumad. Koolitöö puhul ära kõnekeelsustega siiski liialda, sest sa ei tea, kuidas õpetaja neisse suhtub.

Peale nende kahe juhtumi on arvustus aga üldiselt kerge tekstivorm, mille lugemine peaks eelkõige lugejale naudingut pakkuma. Seega ära karda ebatavalisi ideid ja ebatraditsioonilisi väljendeid. Võid püüda lugejat naerma ajada või vormiga üllatada. Sind piiravad vaid sinu enda kujutlusvõime ja anne.

Arvustus – näide

Kas mõtled, milline näeb hästi kirjutatud arvustus praktikas välja? Allpool leiad kolm lühikest näidet – raamatu-, filmi- ja teatrilavastuse arvustuse –, mis näitavad, kuidas ühendada kirjeldus, hinnang ja argumendid.

Raamatuarvustus – näide

Filmiarvustus – näide

Teatrilavastuse arvustus – näide

Loodame, et see lühike juhend arvustuse kirjutamise kohta aitab sul koostada hea arvustuse ja jääda tulemusega igati rahule.