Google Scholar – mis see on ja kuidas seda kasutada?

Mis on Google Scholar?

Sinna samu sõnu sisestades, mida kasutaksime tavalises Google’i otsingus, saame leida teadusuuringuid, mis paikneksid tavaotsingu tulemuste hulgas kehvema positsioneerimise tõttu alles kaugetel lehekülgedel.

Google Scholarist võime leida teaduspublikatsioonide kokkuvõtteid või nende täisversioone, kui need on kättesaadavad, samuti teadusraporteid, ettekandeid, uurimistöid ja patente.

Tegemist on tohutu andmebaasiga, mille kasutamisega peaks hakkama saama ka algaja. Otsinguribale sisestame huvipakkuvad märksõnad või fraasid. Siiski tasub meeles pidada, et kõige parem on kasutada üksikuid ja üsna täpseid fraase. Üldised märksõnad annavad liiga palju tulemusi, mis ei pruugi meile vajalikud olla.

Otsingumootoris liikumine on väga intuitiivne ning vasakpoolses külgpaneelis on mitu filtrit, mis meie tööd lihtsustavad. Kõigepealt saame valida huvipakkuva ajavahemiku, sest üldiste märksõnade sisestamisel võivad tulemuste hulka ilmuda isegi 19. sajandi lõpust pärinevad publikatsioonid.

Seejärel saame tulemused asjakohasuse järgi sortida ehk vaadata, kui hästi need vastavad otsitavatele sõnadele. Samuti on võimalik otsida kõigis keeltes või valida ainult üks keel, näiteks eesti või inglise keel. Viimane ja sageli unustatud võimalus on patentide ja tsitaatide otsing. Kui otsime konkreetseid teadusuuringuid, tasub need valikud tavaliselt välja lülitada.

Google’i otsingumootor on eriti kasulik inimestele, kes ei tunne ingliskeelseid märksõnu, sest see leiab hästi ka eestikeelseid publikatsioone. Neid on piisavalt, mistõttu leiame suure tõenäosusega huvipakkuva uurimuse. Otsingumootor võimaldab luua ka teavitusi, et saaksime end huvipakkuvatel teemadel toimuvaga kursis hoida.

Lisavõimalused

Google Scholar pakub peale publikatsioonide otsimise veel mitut väga kasulikku funktsiooni. Iga publikatsiooni all on tärni- ja tsiteerimisikoon, viidete arv, seotud artiklid ning kõik versioonid. Kui publikatsioonist on saadaval PDF-versioon, näeme artikli paremal küljel sõna „PDF”; sellele klõpsates algab faili allalaadimine.

Esimene ikoon ehk tärn võimaldab lisada artikleid oma Google’i konto teeki. „Minu teek” asub paremal, Google’i konto ikooni all. Sealt leiame kõik artiklid, mille oleme tärniga märkinud. Saame muuta dokumentide bibliograafilisi andmeid või eksportida need BibTeX-, EndNote’i, RefMani ja CSV-vormingusse.

Järgmine ikoon on jutumärk, mis tähistab funktsiooni „tsiteeri”. Selle abil saame luua dokumendi bibliograafilise viite MLA-, APA- ja ISO 690 standardi järgi ning eksportida selle BibTeXi, EndNote’i, RefMani või RefWorksi jaoks. Selle järel paiknev funktsioon „Tsiteerinud” näitab, kes on huvipakkuvale artiklile viidanud. Väga sarnane võimalus on „Seotud artiklid”.

Funktsioonid „Tsiteerinud” ja „Seotud artiklid” aitavad leida sarnaseid artikleid, ilma et peaksime Scholaris edasi otsima – ülejäänud vajaliku teabe võime leida nende kaudu. Viimane võimalus „Kõik versioonid” näitab artikli kõiki kättesaadavaid versioone.

Täpsem otsing Google Scholaris

Kogenumatele kasutajatele pakub Google Scholar täiendavaid otsinguvõimalusi, mis aitavad tulemusi kitsendada. Vähesed teavad siiski, et Scholaris on olemas täpsema otsingu funktsioon. Vasakus ülanurgas asub kolme horisontaalse joonega menüüikoon. Sellel klõpsates leiame valiku „Täpsem otsing”, mille abil saame tulemusi täpsustada. Seal saab määrata, kas märksõna peab esinema kogu tekstis või ainult pealkirjas, ning otsida konkreetse autori töid.

Esimene väli „Leia artiklid kõigi sõnadega” võimaldab kasutada operaatorit AND. See tähendab, et otsitakse mõlemat sisestatud sõna, mis esinevad tekstis või pealkirjas koos. Mõlema sõna olemasolu on tulemuse kuvamiseks kohustuslik. Järgmine väli „Leia artiklid fraasiga” võimaldab kasutada mitut sõna ühe fraasina. Kolmas väli „Leia artiklid vähemalt ühe sõnaga” kasutab operaatorit OR, mis tähendab, et kuvatakse tulemused, milles esineb vähemalt üks kasutatud sõnadest. Neljas riba „Leia artiklid sõnadeta” kasutab operaatorit NOT ja jätab soovimatu märksõna tulemuste hulgast välja.

Otsinguribade all saame valida, kas otsitavad märksõnad peavad esinema pealkirjas või teksti sisus. Viies väli võimaldab otsida konkreetse autori töid, kuuendasse saame sisestada kindla väljaande nime ning viimane väli aitab leida publikatsioone kindlatest aastatest.

Kas Google Scholarist piisab huvipakkuvate publikatsioonide leidmiseks?

Scholar sobib peamiselt algajatele ja tudengitele, kuid kõige paremini toimib see väga konkreetse teabe otsimisel. Peamine probleem on kuvatavate artiklite valikulisus, mistõttu peame sobiva materjali leidmiseks sageli aega kulutama. Teistes otsingumootorites, näiteks ScienceDirectis, saame tulemusi piirata otsitava publikatsiooniliigi järgi. See on eriti kasulik siis, kui otsime ühe teema kohta väga erinevat tüüpi teavet.

Kujutame ette, et kirjutame artiklit D-vitamiini rollist immuunsüsteemis. Artikkel peab olema põhjalik, seega soovime kõigepealt kirjeldada, mis on D-vitamiin, kust see pärineb ja kuidas toimub nahas selle süntees, ning alles seejärel käsitleda selle mõju immuunsüsteemile.

Täpsemates otsingumootorites saame pärast märksõna „vitamin D” sisestamist piirata tulemused entsüklopeediakirjetega. Sealt leiame põhiteavet ja nahas toimuva sünteesi kirjelduse. D-vitamiini rolli käsitlemiseks immuunreaktsioonides vajame aga eelkõige teadus- ja ülevaateartikleid.

Lõpuks võime otsida metaanalüüse, mis käsitlevad konkreetsete nakkushaiguste ja D-vitamiini sisalduse seoseid veres. Google Scholaris pole see võimalik. Kui sisestame sinna märksõnad „vitamin D” ja „infectious diseases”, kuvatakse terve hulk eri publikatsioone, millest suudame võib-olla välja valida ainult mõned kasulikud.

Kasutame taas D-vitamiini näidet. Kui sisestame otsingusse ainult märksõna „vitamin D”, kuvatakse tõenäoliselt mõned üldised publikatsioonid D-vitamiini kohta. Hilisemates tulemustes näeme aga seoseid, nagu D-vitamiin ja diabeet või D-vitamiin ja südame-veresoonkonna haigused. Nii saame teemast parema ülevaate ning mõistame, kui laialdased võivad D-vitamiini funktsioonid olla.

Kui oled alles algaja, peaks see juhend aitama sul Google Scholaris otsinguid teha. Ära karda kasutada täpsema otsingu võimalusi, sest need muudavad töö oluliselt lihtsamaks. Teised kasulikud meditsiinialased andmebaasid on näiteks ResearchGate, ScienceDirect ja PubMed.