Kuidas saada tõlkijaks? 5 sammu professionaalsuseni

Mida tõlkija teeb?

Tõlkija võib tõlkida näiteks:

• kirjandust, sarju, filme ja arvutimänge;
• suulist kõnet, tehes näiteks sünkroon- või järeltõlget;
• dokumente, õigusakte ja lepinguid, sealhulgas vandetõlgina;
• erialatekste, näiteks tehnilisi tekste;
• tarbetekste, näiteks kasutusjuhendeid.

Iga tõlkija peab ennekõike väga hästi valdama nii võõrkeelt kui ka oma emakeelt. Praktikas ei piisa siiski sõnavara ja grammatika tundmisest. Otsustava tähtsusega on oskus kirjutada loomulikke ja korrektseid tekste, valida sobiv stiil ja keeleregister, kasutada õigesti kirjavahemärke ning arvestada lugejaga. Oluline on ka kultuuriline kontekst – ilma selleta võivad isegi keeleliselt korrektsesse tõlkesse sattuda tähendusvead.

Üha tähtsam on ka oskus kasutada nüüdisaegseid tehnoloogiaid, sealhulgas tehisintellektipõhiseid tööriistu, mis aitavad tõlkijat näiteks taustauuringus, terminoloogiatöös ja teksti järjepidevuse tagamisel.

Kuidas saada tõlkijaks?

Vaatame lähemalt neid viit olulist sammu, mis aitavad tõlkijana tööd alustada.

Keeleõpe on kõige alus

Võõrkeeli õpime juba lapseeast. Lapsed omandavad keelt loomulikul teel: jäljendavad hääldust ja avastavad ise grammatikareegleid. Nad suudavad keelt hästi mõista ning harjuvad varakult selle kõlaga. Nad õpivad kiiresti konteksti tajuma ja hakkavad julgustuse toel õpitut ka ise kasutama. Lastel, kes puutuvad võõrkeeltega kokku juba varases eas, võib olla hiljem lihtsam omandada neid väga kõrgel tasemel.

Samuti on tähtis õppida keelt tundma selle loomulikus keskkonnas. Emakeelsete kõnelejate kuulamine, nendega rääkimine ja kohaliku kultuuri tundmaõppimine aitavad arendada muu hulgas hääldust ja kõne ladusust.

Kui mõtled tõlkijakarjäärile tõsiselt, tasub kaaluda erialast kõrgharidust. Sobivad näiteks võõrkeelte, rakenduslingvistika või tõlkeõppe programmid. Leidub ka kirjaliku ja suulise tõlke magistriõpet ning erialaseid täiendusõppevõimalusi.

Õpingud aitavad omandada teadmisi nüüdisaegsetest tõlkemeetoditest, tehnoloogiatest ja töövõtetest, kuid diplom ei ole tõlkijana alustamiseks vältimatu. Ilma erialase õppeta võib tugeva tõlkijaoskuse väljaarendamine siiski olla märksa keerulisem.

Kohtumine tööelu tegelikkusega

Pea meeles, et üksnes õpingute lõpetamine ei tee sinust veel tõlkijat. Lõpetajal võib olla palju teadmisi ja teoreetilisi oskusi, kuid õppekavad ei paku alati piisavalt praktilist kogemust, et pärast diplomi saamist kohe tõlketurul tegutseda.

Suurepärane keeleoskus ning teadmised vastava maa kultuurist, ajaloost ja tavadest on hädavajalikud, kuid neist üksi ei piisa. Need on alus, millele tuleb oma tõlkijaoskused üles ehitada. Edu võti on praktika.

Praktika

Sobivat praktikakohta tasub otsima hakata juba enne õpingute lõpetamist. Näiteks võid abistada tõlkebüroos või töötada vandetõlgi assistendina. Kasuta seda aega keele- ja tõlkeoskuse lihvimiseks, materjalide kogumiseks ning terminiloendite koostamiseks.

Hea mõte võib olla ka tõlkekursusel osalemine. Eelista kursust, mis keskendub praktilisele tööle ja pakub võimalust saada kogenud tõlkijalt tagasisidet. Nii saad teada, milliseid vigu teed ja mida peaksid parandama, ning hakkad ühtlasi oma portfooliot koostama.

Kes tahab tõlkijana töötada, peab lihtsalt tõlkimisega algust tegema. Kui tunned end piisavalt kindlalt, võid oma teenuseid veebis tutvustada ning otsida esimesi tõlkebüroosid ja kliente, kellega koostööd teha. Oma kliendibaasi loomine võtab aega ja nõuab järjekindlust, kuid sellele panustatud töö loob aluse headele koostöösuhetele.

Spetsialiseerumine

Tänapäeva tööturg ootab tõlkijalt lisaks keeleoskusele teadmisi mõnes kindlas valdkonnas. Levinud arvamus, et tõlkija suudab tõlkida kõike, ei pea paika. Seepärast tasub endalt küsida: Milles olen hea? Mis mind huvitab?

Kasuks tuleb, kui tõlkija on õppinud ka mõnda muud eriala, näiteks majandust, meditsiini või õigusteadust. Erialane haridus või sügav huvi konkreetse valdkonna vastu aitab tagada teemakohase tõlke kvaliteedi.

Värskelt võõrkeeleõpingud lõpetanult ei saa eeldada, et ta oskab tõlkida näiteks magnetresonantstomograafi kasutusjuhendit või südameoperatsiooni kirjeldust. Seetõttu on mõistlik alustada üldisematest tekstidest, võtta aja jooksul vastu keerukamaid erialaseid töid ja kujundada nii oma spetsialiseerumissuund.

Ajal, mil masintõlge muutub üha tavalisemaks, määravad tõlke kvaliteedi just spetsialiseerumine, professionaalsus ja erialateadmised. Need eristavad kogenud tõlkija tööd masina loodud tekstist.

Tõlketarkvara

Kui soovid saada tõlkijaks, arvesta, et see amet eeldab pidevat õppimist, erialast enesetäiendamist, kursustel ja koolitustel osalemist ning vahel ka reisimist. Aega ja raha tasub investeerida ka nüüdisaegsesse tõlketarkvarasse. Tõlkeabiprogrammide ehk CAT-tööriistade, nagu SDL Trados Studio, memoQ, Wordfast, Across ja OmegaT, kasutamise oskus võib olla tõlkebüroos töötamise eelduseks.

Lisaks võivad CAT-tööriistad tööd märgatavalt kiirendada. Nende eelised tulevad eriti hästi esile siis, kui tõlkija oskab programme juba ladusalt kasutada ja on loonud endale mahuka tõlkemälu.

Valdkonnas on järjest olulisemad ka tehisintellektipõhised tööriistad, mida kasutatakse masintõlkeks, taustauuringuks, terminiloendite koostamiseks ja teksti järjepidevuse kontrollimiseks. Professionaalne tõlkija peaks siiski käsitlema tehisintellekti oma tööd toetava vahendina, mitte oskuste ja kogemuste asendajana.