Täpid – kuidas täpploendi märke õigesti kasutada?

Mis on täpploendi märk?

Et täpploend oleks hästi nähtav, tuleb see vasakust veerisest veidi eemale nihutada. Selline taane jätab tekstis rohkem õhku ja toob valitud punktid paremini esile.

Täpploendite peamine ülesanne on rõhutada konkreetseid lauseid või väljendeid spetsiaalsete märkide abil. See võimaldab eraldada valitud info põhitekstist ja aidata lugejal sõnumit paremini mõista. Täpploendit kasutatakse seega kõikjal, kus mitu seotud infokildu tuleb esitada ühe pealkirja all, ilma et oleks vaja näiteks tabelit luua.

Täpploend ja kirjavahemärgid

Nummerdamata loendile peaks enamasti eelnema kooloniga lõppev sissejuhatav lause.

Loetelu üksused algavad tavaliselt väikese tähega ja lõppevad sobiva kirjavahemärgiga – koma, punkti või semikooloniga. Kogu loetelu lõpetab alati punkt.

Üksikute sõnade või lühikeste väljendite loetlemine

Pikemate väljendite puhul peaks rea lõpus olema koma.

Liitlauseid sisaldav täpploend

Kui loeteluüksused on keeruka ülesehitusega ja sisaldavad juba ise kirjavahemärke, võib nende lõppu koma asemel panna semikooloni.

Täislausetest koosnev täpploend

Kui täpploendi osad on täisväärtuslikud ja iseseisvad laused, tuleb need kirjutada suure algustähega ja lõpetada punktiga.

Et nummerdamata loendid oleksid selged, ei tohiks neis eri tüüpi loeteluüksusi segada, näiteks üksikuid sõnu ja täislauseid. Elementide erinev pikkus ja vorm võiksid muidu häirida loendi õiget mõistmist.

Täpploend ja nummerdatud loend – mille poolest need erinevad?

Nummerdamata loendi üksused on esile tõstetud spetsiaalsete graafiliste märkide ehk täppidega, samal ajal kui nummerdatud loend koosneb numbritest, mis näitavad iga üksuse järjekorda, näiteks:

1. Loendi esimene punkt.
2. Loendi teine punkt.
3. Loendi kolmas punkt.

Sel juhul tuleb read alustada suure tähega ja kasutada sobivaid kirjavahemärke. Nii nummerdatud kui ka nummerdamata loendi lõpus võib need märgid mõnikord ära jätta, eriti siis, kui loendiüksused moodustavad sisukorra.

Nummerdatud loendit kasutatakse alati, kui oluline on esitada elemendid kindlas järjekorras. Sellise loendi sisse võib luua ka täiendava täpploendi, mis laiendab üht põhiloendi punkti.

Enim kasutatavad täpploendi sümbolid

Täpina võib kasutada ka muid sümboleid, näiteks:

• tärn (*)
• mõttekriips (–)
• väike o-täht (o)
• linnuke (✔)
• nool (▶)

Sõltuvalt dokumendi eesmärgist saab erinevaid täpploendi vorme kasutada eri tüüpi sisu tähistamiseks. Näiteks võib mõttekriips näidata kirjeldatava eseme omadusi, tärn kasutusjuhendi samme ja mustad täpid eraldada tekstiplokist täislauseid.

Täppide kasutamise näited

Täpploendeid võib näha entsüklopeediates, tehnilistes tekstides ja kokkuvõtetes, kus on oluline esitada eri seoseastmega teave lühidalt ja kokkuvõtlikult. Sel juhul piisab eraldi kategooria loomisest ning sobivate väljendite või sõnade lisamisest selle alla, märkides need asjakohase tüpograafilise sümboliga.

Erineva kujuga täppe kasutatakse ka veebilehtedel ja e-poodides, kus nende abil tähistatakse toote omadusi või eeliseid. Tekstide autorid kasutavad täpploendi märke ka blogiartiklites, et teksti mitmekesistada ja kõige olulisemat infot rõhutada.