Usaldusväärsed teabeallikad – kuidas leida usaldusväärseid andmeid?

Milline on usaldusväärne teave?

Teabe usaldusväärsust hinnates tuleb pöörata tähelepanu mitmele asjaolule. Eelkõige tasub arvestada järgmisega:

• ajakohasus – leitud andmetel peaks olema avaldamiskuupäev; veebilehel esitatud sisu peab vastama ka praegustele teadmistele kõnealusel teemal ning seda tuleks regulaarselt uuendada;
• autoriteet – usaldusväärsete tekstide kohal või all on tavaliselt märgitud autori ees- ja perekonnanimi; lisaks on tegemist inimesega, kellel on vastaval teemal sõna võtmiseks vajalikud ametlikult tõendatud kvalifikatsioonid;
• täpsus – artiklis esitatud sisu peab olema täpne ja üksikasjalik; oluline on ka selle vastavus autori teadmiste tasemele;
• kättesaadavus – leitud teave peaks olema esitatud viisil, mis võimaldab seda vajaduse korral alati kasutada;
• täielikkus – usaldusväärsed artiklid sisaldavad piisavalt andmeid, et saada konkreetsel teemal täielikud ja ammendavad teadmised;
• korrektsus – usaldusväärne teave on tavaliselt korrektne mitte ainult sisuliselt, vaid ka keeleliselt, stiililiselt, õigekirja ja kirjavahemärkide poolest;
• asjakohasus – saadud sisul peab olema selle lugejate jaoks tegelik tähendus.

Teabe tõesuse hindamisel on oluline roll ka edastuse usaldusväärsusel. See tähendab, et konkreetsed andmed sisaldavad nende tõesust ja autentsust kinnitavaid elemente.

Kuidas leida usaldusväärseid teabeallikaid?

Saadud teabe usaldusväärsuse kinnitamine on mitmetahuline protsess. Selle käigus tuleks esitada endale mitu praktilist küsimust. Need on järgmised:

• Kas teabe päritoluallikas on märgitud? Usaldusväärsete andmetega artiklitel on tavaliselt bibliograafia.
• Millal teave avaldati? Usaldusväärsel allikal on märgitud avaldamise ja vajaduse korral ka uuendamise kuupäev.
• Kes on väljaande autor või veebisaidi omanik? Tasub avada leht „Meist” – sealt võib sageli leida teavet autorite ja veebisaiti haldava asutuse kohta.
• Kas sama teavet saab kontrollida teistest allikatest? Saadud andmeid tasub võrrelda sobiva teabega, mis pärineb üldiselt usaldusväärseks peetud allikatest, näiteks entsüklopeediatest ja sõnaraamatutest.
• Kas teised autorid tsiteerivad seda teavet sageli? Kui jah, võib üsna suure tõenäosusega eeldada, et teave on usaldusväärne ja kasutamist väärt.
• Milline on domeeni lõpp? Abiks võib olla ka domeenilaiendi hindamine: .gov (valitsusasutus), .edu (haridusasutus), .org (mittetulundusühing), .com (äriühing).

Teavet kontrollides tasub pöörata tähelepanu ka teksti objektiivsusele. Usaldusväärsed artiklid esitavad tavaliselt olukorra eri vaatenurki. Nende sisu on rahulikus ja emotsioonideta toonis. Sellistes väljaannetes on faktid arvamustest selgelt eraldatud ning pealkirjad vastavad neile järgnevate lõikude sisule.

Teadusandmebaasid kui usaldusväärsed teabeallikad

Tuntud rahvusvaheliste teadusandmebaaside hulka kuuluvad näiteks:

• PubMed – ingliskeelne andmebaas, kust leiab meditsiini- ja bioteaduste valdkonna artikleid; seda haldab National Center for Biotechnology Information;
• Web of Science (WoS) – platvorm, mis sisaldab bibliograafilisi andmeid, teaduspublikatsioonide kokkuvõtteid ja viitamisteavet;
• ScienceDirect – andmebaas, mis pakub dokumentide kokkuvõtteid tasuta; artiklite täistekstidele pääseb ligi tellimuse alusel;
• Scopus – interdistsiplinaarne eelretsenseeritud allikatest pärinevate kokkuvõtete ja viidete andmebaas, mida koostab kirjastus Elsevier;
• JSTOR – rahvusvaheline digitaalandmebaas, mis koondab akadeemilist sisu muu hulgas humanitaarteaduste, ühiskonnateaduste, hariduse ja ajaloo valdkonnast;
• DOAJ – avatud juurdepääsuga eelretsenseeritud teadusajakirjade kataloog, mis aitab leida vabalt kättesaadavaid akadeemilisi publikatsioone;
• Google Scholar – teaduskirjanduse otsingumootor, mille abil saab leida artikleid, raamatuid, aruandeid ja väitekirju ning kontrollida publikatsioonidele tehtud viidete arvu;
• Eurostat – Euroopa Liidu statistikaamet, mis avaldab võrreldavaid andmeid majanduse, ühiskonna, rahvastiku ja keskkonna kohta;
• OECD ja WHO – rahvusvahelised organisatsioonid, mis avaldavad usaldusväärseid aruandeid ja statistikat majanduse, tervise ning ühiskonna kohta.

Muud usaldusväärsed teabeallikad

Usaldusväärseid veebisaite on tegelikult väga palju. Nende hulka võib arvata näiteks:

• Statistikaamet – Eesti ametlik statistikaasutus, mis avaldab andmeid rahvastiku, majanduse, ühiskonna ja keskkonna kohta;
• Eesti Rahvusraamatukogu – riigi suurim teadus- ja kultuuriraamatukogu, mille kogud ja digitaalarhiivid pakuvad juurdepääsu paljudele usaldusväärsetele allikatele;
• Euroopa Liidu ametlikud veebisaidid – portaalid, mis pakuvad kontrollitud teavet seadusandluse, poliitika, statistika ja avalike teenuste kohta;
• Google Scholar – tasuta teaduskirjanduse otsingumootor, mille kaudu saab leida eri valdkondade artikleid, raamatuid, aruandeid ja väitekirju;
• Digitaalsed raamatukogud – näiteks Europeana – pakuvad juurdepääsu arhiivimaterjalidele, raamatutele, ajakirjadele ja ajaloolistele dokumentidele;
• Wikipedia – võib olla uurimistöö kasulik lähtekoht, eriti viidete ja bibliograafia tõttu. Artiklite lõpus esitatud allikaid tasub siiski alati eraldi kontrollida, sest Wikipedia ise ei ole teadusallikas;
• Rahvusvaheliste organisatsioonide veebisaidid – näiteks WHO, OECD ja ÜRO – sisaldavad sageli kontrollitud aruandeid, statistikat ja valdkondlikke ülevaateid.

Allika usaldusväärsuse hindamine ja copywriteri töö

Usaldusväärsete teabeallikate kasutamine on väga oluline kõigi tekstide autorite jaoks, mitte ainult teadustööde kirjutamisel. See kehtib ka copywriterite kohta, kes koostavad sisu ettevõtetele või organisatsioonidele.

Copywriter tugineb oma töös siiski harva kontrollitud teadusallikatele. Palju sagedamini kasutab ta internetist leitud kõigile kättesaadavat sisu, mistõttu on uurimistöö käigus oluline säilitada kriitiline meel. Mitte iga otsingutulemuste esimesel lehel olev teave ei ole usaldusväärne – andmeid tasub võrrelda mitme sõltumatu allikaga ning pöörata tähelepanu nende ajakohasusele, kasulikkusele ja päritolule.