Kuidas pimedad inimesed kirjutavad? Ajalugu ja tänapäevased võimalused

Kuidas pime inimene kirjutab?

Pimedad inimesed kasutavad punktkirja, mis on saanud nime selle looja Louis Braille’ järgi. Braille töötas süsteemi välja kõigest 15-aastaselt. Punktkiri avaldati 1829. aastal ning esimene punktkirjas raamat ilmus kaheksa aastat hiljem. Huvitaval kombel käsitles see Prantsusmaa ajalugu.

Punktkiri põhineb kuuel reljeefsel punktil, mille eri kombinatsioonid tähistavad tähti.

Paberile kirjutamiseks kasutavad pimedad inimesed punktkirjamasinaid, näiteks Perkinsit, Eurotype’i või TatraPointi. Seejuures peab paber olema tavalisest paksem ja jäigem.

Kuidas aga pimedad inimesed internetti kasutavad? Abiks on ekraanilugejad ehk tarkvara, mis muudab ekraanil oleva teksti sünteeskõneks. Tuntud lahendused on tasuta NVDA ja tasuline JAWS. Nende abil saavad pimedad inimesed arvutit kasutada, tekste kirjutada ja paljudel erialadel töötada.

Selliseid digilahendusi on arendatud juba umbes 2000. aastast. Nende kiire arenguga on esile kerkinud tüfloinformaatika, mis keskendub nägemispuudega inimestele mõeldud riist- ja tarkvara väljatöötamisele.

Kuigi punktkiri on lihtne ja laialt kasutatav, on sellel ka puudusi. Punktkirjas tekst võtab märksa rohkem ruumi: näiteks Harry Potteri raamatusari koosneb punktkirjas 36 köitest, tavatrükis aga seitsmest. Lisaks muudavad suured trükikulud ja väikesed tiraažid punktkirjaraamatud tunduvalt kallimaks.

Kuidas pimedad inimesed varem kirjutasid?

Varasematel meetoditel oli märksa rohkem piiranguid. Algul püüti tähekujusid moodustada mitmesugustest materjalidest, näiteks puidust, vildist või traadijuppidest. See ei võimaldanud pimedatel inimestel aga ise teksti kirjutada.

Vahatahvlite puhul osutus probleemiks lugemine, sest tekst kulus kiiresti ära. Järgmine lahendus oli sõlmkiri, mis võimaldas nii kirjutada kui ka lugeda: nöörile tehti sõlmi, mille suurus, arv ja vahekaugus kandsid tähendust. Nagu arvata võib, oli sellisel viisil teabe edastamine väga aeglane.

Lõpuks leidis laialdast kasutust Louis Braille’ loodud punktkiri, mille idee pärines sõjaväest. See põhines Prantsuse sõjaväes kasutatud sidesüsteemil, mille abil sai pimedas käsklusi edastada ilma rääkimata. Peamine erinevus oli see, et süsteemis kasutati kuue asemel 12 reljeefset punkti. Braille lihtsustas süsteemi ja täiendas seda hiljem matemaatilise ning muusikalise tähistusega.